Eesti tööturg meenutab Potjomkini küla

Artikkel ilmus Äripäevas 21.11.2017

Siseministeeriumi plaan järgmisel aastal kolmandate riikide sisserändekvooti mitte suurendada kasvatab ebaseadusliku tööjõu pealetungi, kardavad tööjõuvahendusfirmad ja ettevõtjad. Sel aastal on tuvastatud üle kahe korra rohkem rikkumisi kui eelmisel aastal.

Politsei andmetel on sel aastal tuvastatud 417 välismaalastest töötajatega seotud rikkumise juhtumit. Eelmisel aastal tuvastati selliseid juhtumeid 199.

Põhjuseks on tööjõupuudus ja sisserändesüsteemi jäikus. Kuigi siseministeerium plaanib sisserändekvoodi alt välja arvata kõrgepalgalised tippspetsialistid, jäävad endiselt tööjõupuuduse kätte vaevlema ettevõtted, kes vajavad oskustöölisi. See aga ei tähenda, et töötajad tulemata jäävad.

Kuna Eestisse on piirangute tõttu kolmandatest riikidest väga raske töötajaid tuua, kasutatakse selleks üha tihedamini skeemi, kus peamiselt Ukraina ja Valgevene töötajaid vahendatakse mujale riikidesse Poola kaudu. Süsteem on lihtne - kolmandate riikide inimesed taotlevad tööluba Poolas, kus pole selle saamine eriti keeruline, ja seejärel vahendatakse neid tööjõurendifirmade kaudu mujale, ka Eestisse.

Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul ei saa sellise skeemi kasutamist takistada. Kui juba ühes Euroopa Liidu riigis on tööluba olemas, on töötajate edasine vahendamine pelgalt teenuse vaba liikumine. “Ainuke vahe on see, et me saame endale kehvema tööjõu,” ütles Tamsar. Peale selle pole tema sõnul kellelgi aimu, kes Eestis siis lõpuks töötavad. Täpseid numbreid ei tea keegi, kuna selle üle pole võimalik arvet pidada. Tamsari sõnul tuleks avardada võimalusi, kuidas oleks võimalik Eestisse legaalselt töötajaid tuua. “Tööandjad võtaksid parema meelega inimesi ikka otse tööle,” ütles ta. Paraku on Eestisse tööjõu sissetoomine piiratud juba ainuüksi nõudega, mis ütleb, et sisserännanutele peab maksma Eesti keskmist palka. „Eestis endas saab keskmiselt palka kolmandik inimestest,“ tõi Tamsar näite, miks selline palganõue pole loogiline.

Finesta juhi Heikki Mäki sõnul suureneb Poola kaudu toodavate töötajate äri väga kiiresti, kirjutas Äripäev. Mäki avaldas seejuures arvamust, et praegu töötab Eestis selliselt 5000 inimest. “Nende pealt ei laeku sotsiaalmaksu mitte kuhugi, neil pole mingit sotsiaalset kaitset, kui midagi peaks juhtuma,” rääkis Mäki. “See on rohkem inimkaubandus kui tööjõu vahendamine.”

Mäki sõnul pole nii, et kui inimesel on mingis riigis tööluba olemas, võib ta sellega kuhu iganes tööle minna. “Poola tööluba ei kehti Eestis,” ütles ta. Ta lisas, et kvoodid ja muud piirangud on küll tehtud, et ei tekiks mingit kontrollimatut sisserännet, ent tulemus on hoopis vastupidine. „Minu arvates on Eesti sisserände süsteem just illegaalse sisserände katalüsaator,” sõnas ta.

Mäki sõnul on tööjõupuuduses ettevõtjatel kaks varianti – kas tood töötajaid seaduslikult või siis mitte. Seaduslikult toomine on aga tema sõnul peaaegu võimatu. Poolast tulevad ukrainlased, valgevenelased ja moldovlased tulevad Mäki sõnul Eestisse nagu turistid ja seejärel on võimatu kontrollida, kes kuhu tööle läheb. “Maksuamet ei ole selle kontrollimisest eriti huvitatud. Nad vaatavad parem kaubanduskeskuste parklas, ega mõne firmajuhi auto seal parkimas pole,” märkis Mäki.

Mäki tunnistas, et ka Finesta Balticu poole on taoliste pakkumistega pöördutud. „Meile tuleb iga nädal mingite imelike aadresside pealt kirju, kus pakutakse töötajaid Ukrainast ja Valgevenest,” rääkis ta. “Hinnad on sellised, et nende sisse küll ükski riiklik maks ei mahu,” lisas ta.

Hansavest Rental OÜ tegevjuht Janek Sirg sõnas, et töötajate sissevedu Poola kaudu on toimunud juba aastaid, ent alles nüüd hakkab selle mõju majandusele avalduma. „Ka meie uurisime advokaadibüroodelt, kuidas see käib, ent selgus, et see polegi nii lihtne,“ rääkis Sirg. Seetõttu otsustas Hansavest Rental Poola kaudu töötajaid mitte vahendama hakata. „Ega see asi enne ära ei lõpe, kui vastutus läheb tellija poole üle, nagu Soomes on,“ lisas ta. Siis ei saa tema sõnul teenuse ostja enam probleemi korral käsi üles tõsta ja väita, et ei tea midagi. Kui tahta kõikjal töötada, tuleks tema sõnul taotleda Euroopa sinine kaart, märkis Sirg.

Pildi autor: Andras Kralla