Õige inimene õigel ajalÕige inimene õigel ajal

Töö kohtub tegijagaTöö kohtub tegijaga

Tegijad tulusaks tegevuseksTegijad tulusaks tegevuseks

Eestist võiks saada e-tööstusriik

Seth Lackman, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige
31.05.2016

Juuni alguses toimub Eestis rahvusvaheline konverents Industry 4.0. Sellega seoses uurisime Seth Lackmanilt, milline roll võiks olla tööstus 4.0-l Eestis ning kuidas tulevikuks valmistuda. Usutles Maarja Dahl.

Ilmselt peate tihti selgitama, mis on tööstus 4.0. Kuidas te seda tavaliselt teete?

Tegemist on neljanda tööstusrevolutsiooniga, seega alustan selgitust natuke kaugemalt ja räägin sellest, millised olid eelmised tööstusrevolutsioonid. Tööstus 4.0 puhul on fookuses IT ja väärtusahel. Mu vastus sõltub natuke ka sellest, kes küsib – kas tööstusettevõte, IT-ettevõte või mõni teine osapool. Põhisõnum on siiski see, et neljas tööstusrevolutsioon ei ole üksnes IT-ettevõtte asi ega ka ainult tööstusettevõtte asi, vaid see hõlmab tervet väärtusahelat, kus IT on platvorm või abivahend. Põhimõtteliselt on iga tööstusrevolutsiooni puhul, nii ka praegu, küsimus selles, kuidas teha mingeid tegevusi efektiivsemalt.

Miks neljas tööstusrevolutsioon riigi jaoks oluline on?

Vaatame Eesti konteksti: töötlev tööstus annab riigi majandusse üle 30% SKP-st. Ja töötlevas tööstuses on hõivatud umbes 120 000 inimest. See on väga suur osa Eesti majandusest. Aga tööstussektor on vaid üks osapool. Teine asi, miks tööstus 4.0-st Eestis rääkida tasub, on IKT-sektor. Eesti on olnud väga edukas e-riigi maine kujundamisel ning tegelikult peaks olema riigil ka väga suur huvi näidata, et me oleme e-tööstusriik.

Nagu öeldud, on neljanda tööstusrevolutsiooni keskmes küsimus, kuidas IT abil saab asju paremini ja efektiivsemalt teha. Ja mitte ainult tööstuses, vaid ka sektorites, mis on selle ümber – näiteks transport ja tarkade majade tootjad jne. Kui me suudame Eestis mingi IT-lahenduse välja mõelda, mida mujal veel tehtud ei ole, siis loodetavasti on võimalus seda lahendust müüa ka teistes riikides. See on suur võimalus IKT-sektorile.

Kuidas tööstus 4.0 ettevõtetele laiemalt kasu toob?

Minu arvates on tööstusrevolutsioonil kolm põhisammast, kuidas see ettevõtetele kasulik on. Esiteks parem kliendisuhe lõpptarbijaga; teiseks efektiivsus, ehk kuidas toota rohkem väiksemate kuludega; ning kolmandaks targemad tooted. Ma toon näiteid.

Kuidas digitaalselt luua parem kliendisuhe? Näiteks on autotööstus aastaid müünud autosid läbi edasimüüjate, nii et tehases, kus autosid toodetakse, ei tunta lõppklienti. Nüüd, kui auto saab ühendatud võrku, jõuab tehasesse info, milline on autojuht ja tema käitumismustrid. Seeläbi saab luua lõppkliendiga parema kliendisuhte.

Teine aspekt – kuidas tõsta oma äritegevuse efektiivsust? Kuidas paremini jälgida kaupa, kuidas hoida laotöö kontrolli all ja nii edasi? Efektiivsuse kasvu võimaldab tööstusrevolutsiooniga kaasnev kontseptsioon, mida inglise keeles nimetatakse lot of one. See tähendab, et unikaalseid tooteid saab teha masstoodete hinnaga. Kui varem tootis mööblifirma ühte partiid diivaneid 1000 tükki või 10 000 tükki, siis tulevikus saab sama kulutasemega toota selliselt, et kõik need diivanid on unikaalsed. Teine näide sama põhimõtte kohta pärineb ühelt mootorrattatootjalt. Kui klient soovis eritellimusena valmistatud mootorratast, kulus varem lõpptoote valmimiseni 21 päeva. Täna teeb see mootorrattatehas sama protsessi läbi kuue tunniga. See tähendab, et niiöelda rätsepatöö lahendusi saab pakkuda tunduvalt efektiivsemalt kui seni.

Kolmas võimalus ettevõttel tööstus 4.0-st kasu saada, on see, et tooted muutuvad targemaks. Lihtne näide, mida siin tuua, on külmkapp. Tänapäevane külmkapp on suhteliselt rumal, sest see oskab ainult külmutada. Tulevikus võiks külmkapp võrgu vahendusel öelda, mis tema sees olemas on, ilma et peaks koju minema ja vaatama. Samuti võiks külmkapp neid tooteid, mis lõppema hakkavad, ise e-kaubandusest juurde tellida.

Kokkuvõttes sõltub ju natuke ettevõtte tegevusvaldkonnast, et millist kasu tööstus 4.0-st lõigata. Võib-olla mõnele ettevõttele lähebki korda vaid see, kuidas oma toode targemaks muuta. Targemaks saab muuta kasvõi sellise lihtsa asja nagu uks.

Kuidas liikumine neljanda tööstusrevolutsiooni suunas edeneb?

Usun, et juba lähiajal võetakse kasutusele uuendused kauba transpordi jälgimiseks. Näiteks saab kastidele lisada digitaalse sensori, mis ütleb, mis on selle kasti sees. Asjade interneti abil saab kauba teekonna igat etappi jälgida. Veok ütleb, et see kast laaditi nüüd peale, seejärel ütleb veok, kui on kaubaga laevale jõudnud, kui laev on sihtkohta jõudnud ja nii edasi. Nii saab jälgida toote liikumist läbi terve tarneahela. See on üks näide.

Kui vaatame üldisemalt, mida tähendab liikumine tööstus 4.0-ni, siis see on pikaajaline protsess – kuidas muuta kliendisuhe lõpptarbijaga paremaks, kuidas toota efektiivsemalt, kuidas liigutada kaupa efektiivsemalt ja teha targemaid tooteid. See on asi, mis ei juhtu üleöö, vaid igal ettevõttel oleks vaja luua endale digitaalne strateegia. Mida tööstus 4.0 iga ettevõtte jaoks tähendab, sõltub väga palju sellest, millises väärtusahela osas praegusel hetkel ollakse.

Lisaks tehnoloogia arengule tuleb ka inimestel ümber õppida?

Kindlasti – üks asi, mis tööstus 4.0-iga kaasneb, on see, et inimesed hakkavad väärtusahela igas etapis kasutama rohkem IT ja muid tehnilisi abivahendeid. Kindlasti peab iga inimene, kes mingis osas sellest protsessist osaleb, ennast koolitama. Ka tehasetööline hakkab rohkem IT-lahendusi kasutama. Õppimine on selles protsessis loomulik – ei pea kõiki välja vahetama.

Kas teie hinnangul on Eesti selle tööstusrevolutsiooni jaoks valmis?

Ma arvan, et Eesti on vägagi valmis. Eesti on teinud väga suuri samme e-riigi arendamisel. Ma ei näe mingit põhjust, miks me ei võiks hakata paremini kasutama ka tööstusrevolutsiooni 4.0 hüvesid. Vastupidi, Eesti võiks olla eeskujuks.

Millised on Eesti suurimad väljakutsed tööstusrevolutsiooni kontekstis?

Üks suuremaid väljakutseid on see, kuidas erineva tasemega inimesed suudavad uut tehnoloogiat omandada. See tähendab mitte ainult tippspetsialistid, vaid kuni lihtsama töö tegijateni – kuidas suudetakse end ümber profileerida ning tootmise efektiivsust suurendada. Võtame näiteks metsatööstuse kui tööstusharu. Siin on küsimus, kas see inimene, kes mõtleb, kuidas ettevõtte protsesse arendada ja uusi tehnoloogiaid kasutada – kas ta üldse teab, millised võimalused tänapäeval on. See on ilmselt kõige suurem väljakutse: tõsta teadlikkust, mida kõike on võimalik teha ja kuidas.

Suve alguses toimub Eestis teist korda Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu korraldatav konverents Industry 4.0. Mida te sellelt konverentsilt ootate?

Ma ootan, et tuuakse väga konkreetseid näiteid erinevatest tööstusharudest selle kohta, mida on Eestis juba ära tehtud. Loodan ka, et tööstusettevõtete esindajad on kohal ning näevad, mida on tehtud ja saavad inspiratsiooni. 

Erinevalt eelmisest aastast on sel korral rohkem esinejaid Eestist kui väljastpoolt. Mida sellest võib järeldada? 

Eelmisel aastal oli meie peamiseks eesmärgiks teadlikkuse tõstmine sellest, mida tööstusrevolutsioon 4.0 tähendab. Keskendusime teoreetilise baasi loomisele. Sel aastal on meie eesmärk olla rohkem praktiline, tuua praktilisi näiteid just selle kohta, mida Eestis on tehtud. Sellest tulebki erinevus välismaa ja kohalike esinejate suhtarvus. Rõõm on tõdeda, et Eestis on juba päris head näited olemas.

Mida soovitate ettevõtetele, kes tahavad tuleviku arenguteks valmistuda?

Soovitan jälgida, mis mujal toimub, võtta osa konverentsidest ning tutvuda praktiliste näidetega. Selle põhjal saab mõelda, kuidas tehnoloogilisi arenguid ära kasutada enda ettevõttes või enda tegevusalas. Soovitan olla uudishimulik tööstusrevolutsioon 4.0 teemade vastu. Palju häid asju on juba tehtud – võtke nendest eeskuju.