Ei ole probleemi, millele poleks lahendust!

Kahest miljonist eestlasest, tarbijast ja töökätepaarist võivad unistada vaid poliitikud. Ettevõtjad ja investorid opereerivad igapäevaselt paraku palju maalähedasemaga ning peavad leidma vastuse ka küsimusele, kust tuleb raha ja kuhu kaob aeg.

Viis-kuus aastat tagasi uinusid Eesti tööandjad valdavalt sügavas teadmatuses sellest, milliste probleemide ees tööturul peatselt seistakse ning poliitikud viibutasid rahvuslikul meelel rusikat kõigi suunas, kes siia mingil põhjusel tahtsid tulla. Tänaseks on seis totaalselt muutunud. Neid, kellele hirmutav tegelikkus kohale on jõudnud, leidub juba palju. Töökäte kitsikus kummitab kõiki sektoreid, see ei jäta ka majandusstatistikas tõlgendusruumi. Täiendavaid töökäsi on vaja kõikjal, aga niisama tulemas ei ole eriti kedagi. 

Kuidas lahenduste otsimine algas

Vaatame veel korra ajas tagasi: toona tajusid peatseid kitsakohti vähesed, teema oli ebapopulaarne ja veelgi vähem oli neid, kes pakkusid lahendusi. Teenusmajanduse Koda oli üks, kes teema oma tiiva alla võttis ja nõudlikult selle lõpuks konkreetsete tulemusteni viis.

Rääkisime pikalt ja põhjalikult sellest, keda ja miks on vaja Eestisse kutsuda, kuidas seda soodustama peaks, millised on senised takistused, kuidas muuta suhtumist, kuidas ja miks peab muutma välismaalaste seadust jne. Rääkisime sellest, kuidas riik saab ja peaks siia tulnute peresid toetama, kogukonnaga integreerimist toetama jne.

Lõpuks leidsime riigi näol tõsise partneri ning kogu teema tervikpildi omanikuks ja hoidjaks sai Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Mida riik on teinud ja mida sina teha saad

Tänaseks on vastu võetud kaks ringi välismaalaste seaduse muudatusi, välja on töötatud nn kohanemisprogrammid, EAS-i eestvedamisel toimuvad Eesti tööturgu tutvustavad sihtkampaaniad. Möödunud aastal oli fookuses Soome ja Ukraina ning valdkondadest keskmes IT. Sel aastal jätkuvad need juba kompaktsemalt ning Work in Estonia (WiE) meeskond otsib kontakti ja koostööd siinsete värbamishuvilistega juba laiemas skaalas. Koostööle on oodatud ka teiste sektorite värbamishuvilised ettevõtted.

Olgu see siinkohal ka üleskutsena mõeldud: kui sul on konkreetseid töökohti, millele sa Eestist sobivat inimest leidnud ei ole, siis need kampaaniad on just sinu jaoks! Riik teeb eeltöö korralikult ära – sihtriigis on loodud soodne foon, tutvustusmaterjalid, korralik meediatöö ja sissetöötatud kanalid. Hea koostöö korral jääb siinsete ettevõtete ülesandeks vaid vilja kokku noppida. Konkreetselt võid ühendust võtta WiE projektijuhi Karin Patusega, EAS-st (karin dot patune at eas dot ee).

Ehk kokkuvõttes on Eesti siiski mõistnud, et selleks, et maailma parimad inimesed siia Eesti ettevõtetesse tahaksid tööle tulla, on vaja ühiselt palju pingutada.

Mis sellest kõigest tööandjana järeldada?

  • Lootus oma äri laiendamisel ja rahvusvahelistumisel vaba ja asjatundlikku ressurssi Eestist leida on vähene;
  • siinne hariduspakkumine ei ole paljuski ja spetsiifiliselt sageli konkurentsivõimeline ja see ei muutu ka lähemas tulevikus;
  • müügiesindajaid on mõtet palgata sihtriigist ja sealsete kogemusega, et nad suudaksid konkreetset turgu haarata kui oma koduturgu;
  • erinevus rikastab ning seda ei maksa karta – seda kinnitavad lugematud uuringud ja kogemuslood;
  • Eesti Vabariik on oma kohanemisprogrammides valmis toetama nii ettevõtjaid, kes värbavad välismaalt kui ka toetama saabujate siinset kiiremat kohanemist. Näitena võib tuua asjaajamise või keele- ja kultuuriõppe programmid, mida on võimalik korraldada ka ettevõttes.
  • Konkreetse inimese aitamiseks on kolmes keeles välja antud juhis ümberasumise kergendamiseks: http://www.workinestonia.com/living-in-estonia/relocation-guide/

Rohkem infot: http://www.workinestonia.com

Muutunud välismaalaste seadus

Tähele tasub panna jaanuarist jõustunud välismaalaste seaduse muudatusi, mis tõesti lähtuvad enam kui kunagi varem arusaamast, et see, kelle jaoks on rahvusvahelised talendid tähtis, on esmalt Eesti ise. Oluliselt on vähenenud bürokraatia, protseduurid on oluliselt sõbralikumad, tööaega saab jagada mitme tööandja vahel, soodusolukorras on siin ülikoolis õppivad välistudengid, kellel lihtsam peale õpinguid Eesti tööturule siseneda jne.

Seega – Eestis ei ole asjad halvad, aga nad võiksid olla palju paremad. Selleks tasub julgelt teha koostööd ja sõnastada oma ettepanekuid väga selgelt. Siin on ka Teenusmajanduse Koda alati valmis koos mõtlema ja tegutsema ning turuosaliste häält esindama! Vaata lähemalt: www.teenusmajandus.ee

Foto: Kalev Lilleorg