Kas tööstus 4.0 astub kandadele või annab tiivad?


Nutitelefonid on viimaste aastate jooksul saanud tavapäraseks ja tõenäoliselt pole me kaugel nutikatest kodudest. Ennustatakse, et külmkapp hakkab ise toidu säilivusaega kontrollima ja varusid täiendama, rääkimata tarkadest kütte- ja valvesüsteemidest, mis osaliselt juba toimivad.

Mind huvitab, kui kiire võiks olla tehnoloogiline areng isetöötavate tehaste suunas. Saksamaal ja USA-s pingutatakse kõvasti, et tööstust info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) ühendada ning seda protsessi nimetatakse neljandaks tööstusrevolutsiooniks.

Tööstuse uus tase ehk tööstus 4.0 tugineb pilvetehnoloogiatele ning asjade Internetile. See tähendab, et arvutid ja robotid hakkavad suhtlema omavahel, moodustades masinate võrgustiku, mis ei tunne riigipiire. Sellest tulenevalt muutub töö efektiivsemaks ning töötajate arv väheneb. Kaovad lihtsamad ja rutiinsed ametid, nagu näiteks komplekteerija, ning tehasetöölisel on vaja seadmete juhtimise kvalifikatsiooni. Tootmisliini ja inimeste vahele tulevad tehnoloogilised abivahendid: nutikad kellad ja prillid ning tahvelarvutid.

Tootmisloogika muutub

Tehnoloogia areng võimaldab tootmisloogika muutumist. Kui seni saavutati kulude kokkuhoid läbi masstootmise, siis tulevikus ei pea ühe tootmisseeria maht olema suurem kui üks ühik. Juba täna leidub näiteid, kuidas klientide soovidele saab vastu tulla personaalsete toodete pakkumisega. Näiteks on võimalik tellida müslit, mille täpse koostise võib iga ostja ise määrata ning erinevaid sööke-jooke, mille pakendit kaunistab enda tehtud pilt või oma nimi. Sarnases suunas liigub ka autotööstus, kus personaalsed tooted pole tulevikus enam luksus vaid standard.

Tööstus 4.0 pakub ettevõtetele võimalust tootmise ja logistika optimeerimiseks ning kulude kokkuhoiuks, vastates samas paremini klientide vajadustele. See tähendab, et tööstusettevõtted ei pea Euroopast ära kolima odavama tööjõuga riikidesse. Siiski ei piisa tööstusrevolutsiooniks vaid tehnoloogia arengust. Automatiseerimine eeldab inimestelt mõttemaailma muutust, kuid igasugune muutus tekitab paratamatult vastuseisu. 

Pööra tähelepanu inimestele

Inimeste ebakindlus ja hirm muudatuste ees on loomulik ning seda saab targalt juhitud kommunikatsiooni abil leevendada. Lisaks näen aga Eesti ühiskonnas tõsisemat probleemi, mis takistab uuendustega kaasa minna. Nimelt ei soovi inimesed areneda ja uusi töid proovida. Selle asemel, et uut tööd vastu võtta, valitakse liiga sageli koondamine. Mulle tundub, et see suhtumine pärineb nõukogude ajast, kui taheti töötada 50 aastat ühes kohas. Ajad on muutunud.

Eestis tuleks nii ettevõtete kui riigi tasandil hakata rohkem tähelepanu pöörama tootmiskultuuri arendamisele. See tähendab suuremat panustamist inimestesse – nende koolitamist muudatuste juhtimise teemal ning töötajate roteerimist erinevatel tasanditel. Juhid ja personalijuhid peaksid arendama oma töötajate valmisolekut teha mitteharjumuspäraseid asju, et inimesed ei hakkaks kohe kartma, kui mingi muudatus tuleb. Töötajatele tuleks teadlikult pakkuda muudatusi, mida nad kardavad.

Minu kogemus Eestis tegutsevate elektroonikaettevõtete lihttöölistega näitab, et tehnoloogia jõudmisel tööstus 4.0 tasemele ei ole inimesed selleks valmis. Kui tootmine automatiseeritakse, peavad töölised ise rohkem mõtlema. Nad peaksid oskama küsida miks-küsimust ja võiksid natuke ka inglise keelest aru saada. Praeguste lihttööliste mõttemaailm on paraku teistsugune. Kuna tehnoloogilist arengut peatada ei saa, tuleb tegeleda inimeste ettevalmistamisega, et mitte maha jääda.

Astugem hoogsama sammuga

Usun, et tööstusel koostöös IKT-ga on võimas potentsiaal ja loodan, et suudame seda rakendada ka Eestis. Neid “tiibu” ei saa mõistagi kasutada üle-öö, vaid uusi lahendusi tuleb kasutusele võtta sammhaaval. Samas, mida kiiremini uuendustega kaasa minna, seda varem hakkab sellest tulu tõusma. Ühe uuringu järgi plaanib 80% Saksamaa tööstusettevõtetest aastaks 2020 muuta digitaalseks kõik oma äri olulisemad etapid.

Selleks, et tööstus 4.0 meile kandadele ei astuks, tuleb eelkõige tegeleda inimeste hoiakute muutmisega. Suur väljakutse juhtidele ja personalijuhtidele on see, kuidas valmistada oma töötajaid ette ümberõppeks ning näidata neile uuendustest saadavat praktilist kasu.

Fotodel konverents "Industry 4.0 in Practice"