Miks on Eestile vaja tööstuspoliitikat?

 

Millistel maadel on SKP inimese kohta suurim? Kui naftariigid välja arvata, siis nendeks on tööstusriigid. Seega, kui tahame Eestis sellist elatustaset nagu tööstusriikides, peame ka ise tööstusriik olema. 

Tööstus on Eestis suurim majandussektor, millel on tööandjana arvestatav osakaal. Võrreldes tööstuse protsentuaalset osakaalu SKP-st, oleme põhjamaadega samal tasemel. Selleks, et sektorit elujõulisena hoida ja arendada, on vaja plaani, sest isevooluteed minnes kipuvad asjad minema allamäge.

Praegu ametis olev valitsus ongi tööstuspoliitika aluste väljatöötamise oma eesmärgiks seadnud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning tööstuse erialaliitude koostöös toimuv aruteluprotsess on tänuväärne juba seetõttu, et seni pole Eestis riiklikul tasemel ühtset tööstuspoliitikat olnud.

Tööstuspoliitika koostamisest saadav kasu

MKM-i eestvedamisel koostatakse tööstuspoliitika Roheline raamat, kus kaardistatakse tööstussektori hetkeseis ning pakutakse kitsaskohtadele välja lahendused. Poliitika aluste loomine aitab tööstuse olulisust teadvustada ning leida võimalusi rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks.

Lisaks tekkivale dokumendile näen suurt kasu Rohelise raamatu koostamise protsessist, milles ka elektroonikatööstuse liit osaleb. Selle käigus on tekkinud hea koostöö ja sünergia erialaliitude vahel, ministeeriumidega ning ka riigiesindajatel omavahel. Kui varem oli tunne, et igaüks ajab oma rida ja suurem pilt kannatab selle all, siis nüüd on erinevad osapooled saanud paremini tuttavaks ja suhtlevad rohkem. 

Kohtumistel on arutletud selle üle, milliseid tööstusharusid ja kuidas soovime arendada ning mida selleks vaja on. Oleme mõelnud, milline peab olema haridus, teadus, taristu, sh energeetika ja kõik muu, mida tööstuse jaoks vaja on. Tööstus ei eksisteeri üksi ega tühja koha peal. Põnevad asjad tekivad just mitme valdkonna piiril. Valdkondadevahelisel koostööl on tööstuspoliitikas äärmiselt oluline osa. 

Euroopa Liidu kontekst

Eesti tööstuspoliitika Roheline raamat valmib heas kooskõlas Euroopa Liidu vastavate poliitikatega. Euroopa Komisjon tunnetab teravalt vajadust tööstust toetada, sest viimase majanduskriisi järgselt on EL-i tööstustoodangu osakaal erinevalt USA ja Hiina omast jätkuvalt langustrendis. Samas näitavad tööstuse olulisust Euroopa majanduse jaoks järgmised faktid: 80% EL-i ekspordist on tööstustoodang, 80% erasektori innovatsioonist tehakse tööstuses ning tööstus loob kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. 

Tööstuse roll ja mainekujunduse vajadus

Tööstussektor panustab majanduse arengusse ja riigi sissetulekutesse otseselt ja kaudselt. Iga loodav töökoht tööstuses tekitab tugiteenuseid pakkuvates sektorites pool kuni kaks töökohta lisaks. Tööstusettevõtted kasutavad nii spetsiaalseid teenuseid – näiteks tootmisspetsiifiline koristus või eriliste ainete maaletoomine – kui ka transpordi-, majutus- ja toitlustusteenuseid erinevas hinnaklassis. 

Tööstussektori eripära tööandjana seisneb selles, et seal leiavad rakendust erinevate huvide ja võimetega inimesed lihttöölistest teadlasteni. Julgen öelda, et tööstusettevõtete tööjõuvajaduste kõver kattub inimeste võimete jaotumise kõveraga.

Kokkuvõttes on tööstuse osakaal meie majanduses piisavalt suur, et see valdkond võiks olla Eestis pidevalt pildil. Kui soovime olla tööstusriik, tuleb teadlikult tegeleda ka mainekujundusega nii riigi sees kui väljaspool. Eestit tutvustavates materjalides näeme praegu esikohal rabamaastikke ja Toompea lossi. Soomaa kõrval tuleks aga välja pakkuda ka meie tööstusriiki. Samuti tuleb tööstussektor muuta noortele atraktiivseks. Tööstusettevõtted pole mitte koledad ja mustad, vaid moodsad, kõrgtehnoloogilised ja tagavad hea äraelamise.

Mul on rõõm näha, et nüüd on ka poliitikud üldise majanduse sees tööstust märganud ja sektori arengupüüdlustega kaasa tulnud. Nii majandus- ja taristuminister kui erialaliidud on aktiivselt asja juures ning teema edeneb. Tööstuspoliitika kavand valmib järgmise aasta alguses.