Finesta Euroopa südames, väljaspool Euroopa Liitu


Uuel aastal saab Finesta teenuseid kasutada lisaks Baltikumile ja Soomele ka Šveitsis. Finesta Šveitsi üksuse juht Pasi Harttunen avab laienemise tagamaid ning sellest saadavat kasu klientidele. Vastused pani kirja Maarja Dahl.

Millistele ettevõtetele Finesta Šveitsi laienemine kasu toob?

Meie klientide seas on mitmed rahvusvahelised kontsernid, mis tegutsevad üle maailma. Neid silmas pidades on Šveitsi tulek loomulik samm. Muidugi pakume ka Šveitsi päritolu ettevõtetele tuntud headuses Finesta lahendusi.

Kuidas mõjutab Finesta kasv Eesti ja Baltikumi kliente, kelle rahvusvaheline haare on väiksem?

Ühest küljest on meil soov ja tahtmine kasvada koos oma klientidega. Keskendume ainult sellele sektorile, mida teame ja tunneme, seega on Finesta tugevus välisturul just tootmisega seotud. Teisest küljest kogume Kesk-Euroopa parimaid praktikaid ja see tuleb ka meie Eesti ja Baltikumi klientidele kasuks. Näiteks oleme paremini kursis värbamise metoodikaga, omame ülevaadet, mis suunas tööjõud liigub jne.

Kas Finesta keskendub Šveitsis pigem värbamisele või tööjõurendile?

Soovime, et mõlemad suunad oleks sama tugevad. Praegu käivad läbirääkimised nii värbamis- kui ka rendiprojektidega ja tundub, et huvi on olemas mõlema teenuse vastu. Samas, tööjõurent on teatud määral maandatud riskidega värbamiskanal. Kui inimene tuleb teisest kultuurist, siis selline riskide maandamine tuleb kasuks nii ettevõttele kui ka töötajale. Kui on hea ja õigete oskustega inimene, siis renditöötaja võib saada firma töötajaks ning selline olukord on win-win.

Kas töötajate liikumine Baltikumist Šveitsi on ühesuunaline või hakkab see Finesta kaudu toimuma ka teistpidi?

Reaalsus on selline, et šveitslasi Baltikumi tööle ei kisu. Sellel on mitu põhjust. Esiteks on Šveitsis tõsine tööjõupuudus – Saksamaa tööturg tõmbab varsti kogu Euroopa inimestest tühjaks. Teiseks saab takistuseks keeleoskus ja kolmandaks töötasu. Samas, näiteks elab Šveitsis tuhandeid soomlasi, kellest mõned liiguvad tööalaselt edasi-tagasi.

Sarnaselt soomlastele võime ette kujutada eestlastest ekspatriaate, kes on tulnud Šveitsi määramata ajaks. Kui nende lapsed lähevad kooli, tahetakse tihti, et lapsed käiksid ikkagi Eesti koolis ning siis kaalutakse tagasitulekut. Palganumbrid võivad Šveitsis küll tunduda suured, kuid samas tuleb siin paljude asjade eest maksta, mis Eestis käivad maksude sisse. Koolilapse päevakava vanemate omaga sobitades tulevad mängu vanavanemad, sõbrad ja tuttavad – sellist sotsiaalset turvavõrku siin ei ole. Sellised välismaal olevad inimesed hakkavad otsima väljundit Eestis või Baltimaades. Inimestele, kes tahavad liikuda Kesk-Euroopast tagasi ja oma võimalusi kaardistavad, ka neile soovime olla abiks.

Kuidas iseloomustada Šveitsis tegutsevaid ettevõtteid?

Reeglina on ettevõtted siin heas korras ja hästi juhitud. Šveits on mitmekultuuriline ja siin on neli ametlikku riigikeelt. Välistööjõud on siin ülitähtis, ilma selleta kukuks Šveitsi majandus kokku. Töökeskkonna eripära on see, et näiteks 200 inimesega tootmistšehhis võib olla inimesi 20-30 riigist.

Kui levinud on Šveitsis tööjõurent ning milline on konkurents tööjõuvahenduse valdkonnas?

Tööjõurent on siin levinud ülikaua. Šveits on riik, kust pärineb maailma suurim personalirendiettevõte. Konkurents on äärmiselt tihe – siin on nii väiksemaid kui suuremaid tegijaid. Samas, renditööjõu osakaal endiselt kasvab ja tööjõuteema on kõikjal Euroopas kuum. Kui mõni firma läheb välisturule, siis praegu otsitakse töötajaid ikkagi professionaalsete teenusepakkujate kaudu.

Millal Finesta Šveitsis tegevust alustab?

Šveitsi üksuse asutasime septembri lõpus. Praegu on lõpusirgel riikliku bürokraatiaprotsessi läbimine ning käivad läbirääkimised seoses esimeste projektidega. Finesta vastu tuntakse siin turul huvi, sest meie tegevusmudel on mõnevõrra unikaalne. Oleme piisavalt paindlikud ja väiksed. Täie hooga käivitub tegevus 2018. aasta I kvartalis.

Kuidas rahustada neid, kes kardavad, et Finesta viib head inimesed Eestist ära?

Head inimesed liiguvad niikuinii, las inimesed ise otsustavad. Peamine on see, et loome võimalusi ja positiivseid emotsioone seoses tööga. Ma usun, et näiteks just väikeste lastega inimesed võivad niikaua, kui lapsed kodused on, välismaal seigelda. See käimine võtab 3-4 aastat ja tullakse Eestisse tagasi mõnevõrra rikkamana. Selles mõttes, et ollakse saanud palju kogemusi, lapsed räägivad juba mõnda võõrkeelt, aga tubli Eesti koolisüsteem on omaette väärtus.

 

finesta.ee kasutab küpsiseid. Veebilehe sirvimist jätkates või vajutades “Sain aru” ikooni nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot​ ​SAIN ARU