Millised on Eesti ettevõtete tänased väljakutsed?


Eesti tööturu hetkeseisu iseloomustab esmajärjekorras sobivate oskuste ja kogemusega töötajate nappus kõikides valdkondades. Töötuse määr on viimase 10 aasta madalaim ja vabu töökohti on rohkem kui oskuste ning kogemuste põhjal ametisse sobivaid inimesi. Sobiva kvalifikatsiooniga inimesed on juba neile meelepärase tööga hõivatud ning töötajate lojaalsuse kasvatamine on muutunud paljude ettevõtete prioriteediks.Töötajate puudus on seadnud küsimärgi alla paljude ettevõtete kasvupotentsiaali ja konkurentsivõime.

Teisalt annab Eestis tunda regionaalpoliitiline aspekt töö ja ettevõtluse arengus. Ettevõtted ja pakutavad töökohad asuvad enamasti suuremates keskustes, mis eeldab kaugemal maapiirkonnas elavalt inimeselt transpordivõimalust. Juhul kui tööks vajalike oskustega, motiveeritud töötaja on leitud, võib töökoha kinnitamisel määravaks saada muuhulgas vahemaa töö- ja elukoha vahel ning võimalus hõlpsasti (ühis)transpordiga liikuda. Mitte kõik ei ole valmis jätma oma kodu, et töökohale - teise linna või riiki- lähemale kolida. Paljudel  suurematel ettevõtetel on küll organiseeritud oma töötajatele transport, ent hajaasustusega piirkonnas muutub transpordi korraldamine kulukaks, ajamahukaks ja logistiliselt keeruliseks, mistõttu näiteks keskustest kaugemal asuvad väiksemad ettevõtted seisavad silmitsi töötajate puudusel äritegevuse lõpetamise otsusega. Suurtel ettevõttetel seisab töötajate puuduse korral samuti laual valik, kas jätta täitmata tellimus, või leida alternatiive töötajate palkamisel.

Sektori kitsaskohad

 

Töötajate puudus Eestis on oluliselt tõstnud valmisolekut välistööjõu abil ettevõtet käimas hoida. Võõrtööjõu palkamise võimalus peakski tegelikult olema lahendus olukorras, kui sobivate oskustega töötajaid Eestis parasjagu napib.
 

Võõrtööjõu palkamisel peab ettevõte arvestama, et kolmandatest riikidest tööle tulnule tuleb maksta Eesti keskmist palka. Ent kui Eesti elanikest vaid kolmandik teenib keskmist tasu, ei ole säärane nõue loogiline. Olukorda parandaks võrdse kohtlemise põhimõte, mille puhul nii Eesti- kui välistööjõule toimuks tasustamine ühtsetel alustel. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt makstakse välistööjõule rohkem kui samal ametikohal kohalikule töötajale. Selline olukord tekitab ettevõtjates kiusatuse alternatiivide leidmiseks, mistõttu otsitakse võimalusi võõrtöölised ebaseaduslikult tööle võtta.


Kuna Eesti seadustest tulenevate piirangute tõttu on kolmandatest riikidest keeruline töötajaid tuua, kasutatakse selleks üha tihedamini skeemi, kus peamiselt Ukraina ja Valgevene töötajaid vahendatakse teistesse riikidesse Poola kaudu. Süsteem on lihtne - inimesed taotlevad tööluba Poolas, seejärel vahendatakse neid tööjõurendiga tegelevate firmade kaudu mujale, ka Eestisse tööle.


Käesoleval kevadel leidis meedias korduvalt kajastust Politsei- ja piirivalveameti ning Maksu- ja tolliameti reidid erinevatesse Eesti ettevõtetesse. Leiti mitmeid töötajaid, kelle dokumendid ei olnud korras. Olukorda aitaks lahendada seadusemuudatus, kus vastutus ebaseadusliku tööjõu eest oleks ka peatöövõtja kanda. Kui ettevõte, kelle äri heaks inimesed ebaseaduslikult töötavad, saaks samuti trahvi, oleks kõik tööandjad rohkem huvitatud, kust ja millised inimesed nende ettevõttesse tulevad. Kolmandate riikide elanikud soovivad Eestis töötada igal juhul. Ent kui seda tehakse ebaseaduslikult, puudub riigil tööjõu liikumise üle kontroll, jäävad laekumata vajalikud maksud ning töötajatel puuduvad seadusest tulenevad sotsiaalsed garantiid.

Sektori tulevikuvisioon

Nii töötajate kui tööandjate ootused töösuhtele ja töö tegemise viisidele on muutumas. Märksõnadeks on automatiseerimine ja töösuhete paindlikkus, mille esimesi märke on näha juba nüüd. Üha enam on neid, kes soovivad sujuvamalt siduda oma tööd ja pereelu. Teised jällegi otsivad põhikoha kõrvale lisatööd nii täiendava sissetuleku kui ka oma tööelu vaheldusrikkuse nimel. Seetõttu on ettevõtte töökorralduse paindlikkus muutumas oluliseks konkurentsieeliseks. Ettevõtte jaoks on tellimuste ja tootmismahtude täitmine tähtis ja paindlikku töökorraldust ei pruugi olla alati lihtne luua. Ent oma töötajate heaolu on samuti oluline, mistõttu on mitmeid kiiduväärt näiteid ettevõtetest, kes on leidnud võimaluse töökorraldust muuta nii, et varasemate öövahetuste asemel on üksnes päevased vahetused. Samuti on siinkohal oluline mõelda Töölepingu seaduse kohandamisele, mis võimaldaks töösuhteid senisest paindlikumalt korraldada ja tagaks seejuures töötajale vajalikud sotsiaalsed garantiid.

 

Tehnoloogia areng loob vajaduse uute ametikohtade järele ja iseteeninduskassad, pakiautomaadid ning veebipoed on muutunud harjumuspäraseks osaks meie igapäevaelust. Masin saab asendada inimest eelkõige rutiinsete ja mehaaniliste ülesannete täitmisel. Masina kõrvale on ikka tarvis inimest, kes kontrollib tehtu kvaliteeti ning tagab masina tõrgeteta töö. Nii tekib suurem vajadus tehnikute, operaatorite ja inseneride järele, kes hooldavad, seadistavad ja kontrollivad masinate tehtud tööd. Tehnoloogia kohaloleku suurenemine tööturul ei jäta inimest tööta, küll aga muudab ametikohti ja eeldab töötajalt nende kompetentside arendamist, mida masinaga asendada ei saa.

 

finesta.ee kasutab küpsiseid. Veebilehe sirvimist jätkates või vajutades “Sain aru” ikooni nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot​ ​SAIN ARU