Vaadates tulevikku- visioon Industry 5.0st


Oleme alles harjumas mõttega robotitest ja tööstuse digitaliseerimisest ent juba arutletakse arengu järgmise etapi üle. Mida see tegelikult tähendab? Hiljuti kutsus Tallinna Tehnikakõrgkool visiooniseminarile Eesti tootmistööstuse võtmetegijad, et koos ettevõtete, robootika- ja IT-sektori esindajatega kaasa mõelda tööstuse tulevikusuundumuste teemadel. Kogemust ettevõtte tootmise digitaliseerimisel jagas Ericsson Eesti, käimasolevast tulevikutehnoloogiate võidukäigust sai aimu Innovatsiooniakadeemia vahendusel ning Euroopa tööstuse uuest tulemisest digitaliseerimise võimaluste kaudu jagas seminari peaesineja Philip Ramin. 

Kas Tööstus 4.0 on tänaseks juba minevik?

Tehnika ja teaduse arengu ning võimaluste poolest tegutsevad mitmed ettevõtted juba täna ulmefilmidest nähtu tasandil, ent üleminek uuele ei ole toimunud üleöö ja mitte kõikide ettevõtete jaoks üheaegselt. Seminari peaesineja Philipp Ramin Saksamaalt, kes on töötanud protsesside parendamise alal Mercedes-Benz´is ja BMW-s ning on hinnatud konsultant tööstus 4.0 valdkonnas Euroopas ja Aasias, usub, et globaalses vaates asetsevad paljud tööstusettevõtteid pigem  2.0 ja 3.0 etappide vahel. Olukorras, kus suur osa maailma tootmisest on üle viidud Aasiasse, on tööstuses käimasolev innovatsioon Euroopas asuvate tootmisettevõtete jaoks uus võimalus ja konkurentsieelis. Üleminek tootmise digitaliseerimisele on kasulik siinsetele tootmisüksustele eelkõige kuluefektiivust silmas pidades- Euroopa tellija jaoks tähendada see nii lühemat tarneaega kui tootmisprotsessi. Lõppeks ei olegi oluline, kuidas tehastes töö on korraldatud, tähtis on väärtus, mida tootmisega luuakse lõpptarbijale.

 

Inimeseta toota ei saa

Aega-ajalt on hea võtta aega sihtide seadmiseks ja mõtiskluseks - milline on elu 10 aasta pärast ja milliseks on muutub meid ümbritsev maailm? Milliseid oskuseid on tulevikus töö tegemiseks vaja? Üha enam näeme, kuidas automatiseerimine võimaldab tööd vaid masina abil teha- postkontorid asenduvad pakiautomaatidega ja kassapidajad iseteeninduskassadega. Kas õpitud erialal on kümne aasta pärast tööd? Teadaoleva põhjal saab öelda, et tööstus 4.0 muudab töö tõhusamaks, ka inimeste jaoks. Robotid ei võta inimese tööd ära, vaid abistavad selle tegemisel. Nii on läbi ajaloo suured muutused tööstussektoris ikka toonud kaasa ümberkorraldused tööjõu kasutamises – ühes kohas ressurss väheneb, teises luuakse uusi töökohti juurde – olgu nende muutuste katalüsaatoriks siis aurumasina, tööstuslike liinide kasutusele võtmine või tööstus 4.0.

 

Milline on tuleviku valuuta?

Visiooniseminari üks mõtlemapanevaid teemasid keskendus aga üksikisikule ja virtuaalsele privaatsusele. Tõsi on see, et seni oleme õhinal lubanud suurtel meediaplatvormidel oma isikuandmetega võrdlemisi vabalt ümber käia, jagades väga lihtsalt enda kohta mitmesugust infot oma huvide, eelistuste ja elukorralduse kohta. Siinkohal teeb head ainuüksi enda teadlikkust nendega toimuva osas tõsta. Interneti abi ja rakendused on muutnud elukorraldust hõlpsamaks ja lõbusamaks sel viisil, et ilma enam ei oskakski. Ent hõlpsusel on oma varjukülg, mida tasub teadvustada. Hakkame alles nüüd, rohkem kui kümme aastat peale sotsiaalmeedia platvormide plahvatuslikku kasvu aru saama, et isikuandmed on uus nafta, mis on teinud väga rikkaks selle, kellel on olnud voli neid koguda ja edasi müüa. Meie andmetega toimub kasumlik äri, sest ettevõtted, kes oma tooteid või teenuseid müüvad, maksavad täpsete andmete eest head hinda. On tõenäoline ja tungivalt  soovitatavgi, et kontroll oma isikuandmetega toimuvast liiguks siiski inimese enda juurde tagasi. Elu ja töökorraldus muutub üha digitaalsemaks, nii on oluline endale virtuaalse maailma nüansse meelde tuletada.

 

Millised oskused on tulevikus vajalikud?

Digitaliseerimise ajastul, kui mitmed senised ametid ja töökohad on asendumas automatiseeritud tööga, muutuvad oluliseks oskused ja väärtused, mida automatiseerida ei saa. Konkurentsieelise tööturul annab inimesele empaatia, loovuse ja meeskonnatöö oskused ning ametid, mille puhul töö just neid omadusi eeldab. Kohanemine ja õppimisvõime uues olukorras on kaks olulist märksõna, mida Philipp Ramin esile tõstab. Iga inimese tööelu sõltub tema õppimisvõimest, samuti on ka ettevõtete konkurentsivõime eelduseks oskus ajaga kaasas käia ning organisatsioonina pidevalt õppida ja areneda.

Innovatsioonikultuur on tänapäeval kõrges hinnas, sest kiiremate ja kohanemisvõimelisemate päralt on konkurentsieelis. Organisatsiooni kestvuse nimel on vajalik innovatsioonikultuuri tekke ja arengu soodustamine. "Minu jaoks ettevõtjana on jätkusuutlik kasum mõistagi oluline ja üle kõige soovin, et mu meeskond tegutseks tulemuslikult. Ent teisalt on hädatarvilik anda oma inimestele võimalus pidevalt  tööalaselt midagi uut õppida. Loovuse ja uudishimu puudumisel jäävad meil märkamata olulised trendid ja arengusuunad, mistõttu jääme konkurentidest maha ja tõenäoliselt kaotame äris oma positsiooni", ütleb Ramin.

Loovus saab alguse uudishimust. Mida uudishimulikum on inimene maailma suhtes, seda enam ta kogeb ja kogemuste kaudu õpib. Ning mida enam inimene kogemusi kogub, seda enam on tema aju võimeline looma seoseid ja lahendusi erinevatele probleemidele, mis esmapilgul varjatuks jäävad. Ka ettevõtted peavad pidevalt õppima ja ajaga kaasas käima. "Palju sina täna õpid ja palju sinu meeskonnal on oma töös vabadust õppida?", küsib Ramin juhtidelt oma ettekande lõpetuseks.

 

 

 

 

finesta.ee kasutab küpsiseid. Veebilehe sirvimist jätkates või vajutades “Sain aru” ikooni nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot​ ​SAIN ARU